Artikkel avaldati algselt Novaatoris. Ehkki tehisaru teeb üha rohkem inimeste elu mõjutavaid otsuseid, ei suuda see neid alati inimesele arusaadavalt põhjendada. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et inimesed ootavad masinalt realistlikke ja usaldusväärselt mõjuvaid seletusi. Tehisaru teeb järjest rohkem otsuseid, mis mõjutavad inimeste elu. Seda kasutatakse haiglates diagnooside toetamisel, pankades laenutaotluste hindamisel ning hariduses õppijate […]

Meelis Kull on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tehisintellekti professor, Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht, vast valitud akadeemik ning kolleegide ja tudengite poolt tunnustatud õppejõud. Teda usutlesid tehisintellekti tippkeskuse kommunikatsioonijuht Laura Altin ja andmeteaduse õppetooli juhiabi Kaia Kask. See intervjuu on pisut teistsugune kui tavaliselt. Viisime professor Meelis Kulli põgenemistuppa – temale oli see esimene selline käik. Väljapääs […]

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi doktorant Mari-Liis Allikivi ja lektor Ardi Tampuu alustavad uue õppeainega „Tehisintellekti rakendamise projekt“, kus nad õpetavad üliõpilasi kasutama tehisaru päriselu probleemide lahendamiseks. Mida see uus projektipõhine aine üliõpilastele annab ja kas see võiks huvi pakkuda ka ettevõtetele, uuris andmeteaduse õppetooli juhataja professor Jaak Vilo. Avate peagi täiesti uue õppeaine – seda ei […]

You can find out more about Kristiina Rahkema’s PhD thesis in English here.  Nutitelefonidest on saanud meie elu lahutamatu osa. Iga asja jaoks on olemas äpp: sõnumite saatmiseks, internetipanga külastuseks, auto lukust avamiseks. Kahjuks on paljud neist rakendustest ebaturvalised. Turvavigu on avastatud sellistes rakendustes nagu Facebook, TikTok ja WhatsApp. Nende turvavigade raskusaste võib ulatuda andmelekkest […]

Kadi Tulver, arvutiteaduse instituudi kognitiivteaduse ja masinnägemise teadur Lugu sellest, kuidas Isaac Newton õunapuu all istudes murrangulise gravitatsiooniteooria peale tuli, on kõigile tuttav. Isegi kui mõned värvikad detailid on ilukirjanduslikult liialdatud, ilmestab see episood suurepäraselt ühte inimmõistusele unikaalset omadust – kuidas uudsed ideed mõnikord meile justkui tühja koha pealt pähe hüppavad. Püüdlustes luua tehisintellekti, mis […]

Joosep Hook, Kea Kohv, Lisanne Siniväli, Li Merila, andmeteaduse magistriõppe 1. kursus. Masinõpe on üks Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi populaarsemaid magistriõppe aineid, mis lõpeb masinõppe abil tõsielulise probleemi lahendamisega. Võimalike projektide seas on nii ettevõtete ja riigi pakutud kui ka ise välja valitud probleeme. Neljane tiim andmeteaduse magistri esmakursuslasi jagab oma õppetunde Tartu pildipanga piltide […]

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia rühmas valmis bakalaureusetöö “Soome-ugri väikeste keelte neuromasintõlke edendamine” raames vabalt kasutatav mitmekeelne masintõlkesüsteem väiksematele soome-ugri keeltele nagu eesti, soome, võru, põhjasaami ja lõunasaami. Töö autor on Maali Tars ja teda juhendas Andre Tättar. Lõputöö põhjal avaldati teaduslik artikkel äsja toimunud NoDaLiDa keeletehnoloogia konverentsil pealkirja all “Extremely low-resource machine translation for […]

27. jaanuaril kulmineerus esimene üliõpilaste ja gümnasistide võistlus Delta X, kus arvutiteaduse instituut pani välja viis vägevat võistlust, millest üks keskendus isejuhtivate sõidukite tehnoloogiale. Osalejad pidid masinõpet rakendades looma tarkvara, mis paneb nende mudelauto läbima etteantud raja kõige kiiremini.  Delta X isejuhtivate sõidukite võistluse eesmärk oli pakkuda üliõpilastele ja gümnasistidele võimalust töötada tarkvaraga, mis leiab […]

Oma ligi 80-aastase ajaloo juures on elektronarvutid fundamentaalselt muutnud info kogumist, töötlust ja kommunikatsiooni. Kiirete numbriliste arvutuste võimaldajast (computer oli ametinimetus käsitsi arvutajatele, peamiselt tegelesid sellega meestest palju hoolikamad naised) sai kuuekümnendatel ettevõtete andmete, palgatšekkide ja reserveeringute haldaja. Kui 1980ndatel jõudsid personaalarvutid ja tabelarvutus massidesse, kadusid masinakirjutajad. Edasi avas ülemaailmne võrk Internet ligipääsu kaugel olevale […]

Ülikooli rahastus pole mõeldud töökohtade hoidmiseks, vaid ikka eelduste loomiseks ja riigi arendamiseks. Oma koht on siin ka välistudengitel ja rahvusvahelistumisel. Selgitan seda informaatika kõrghariduse näitel. On suurepärane, et meil toimub arutelu kõrghariduse ja teaduse rolli üle Eesti riigi, kultuuri ja rahvuse säilimisel. Just selles kontekstis vastan Jaak Valge küsimusele «Kas välisüliõpilasele stipendiumi maksmine tõstab […]

Mozilla projekt Common Voice tegeleb kõneandmete korjamisega ühisloome teel. Erinevalt tekstiandmetest on kõneandmed palju harvemad ja kõneandmestikud palju väiksemad/kallimad. Teisest küljest sõltuvad nende kättesaadavusest ja suurusest kõnesünteesi ja kõnetuvastuse kvaliteet, eriti kui kasutada kaasaegseid süvaõppel põhinevaid lähenemisi. See on eriti oluline muu hulgas eesti keelele, mille puhul on kõneandmeid väga vähe. Hiljuti lisasime eesti keele […]

Mis on arvutuslik neuroteadus? Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi üks kõige paeluvamaid teadusvaldkondi on kahtlemata arvutuslik neuroteadus. Selle uurimisgrupi töös kohtub inimaju, maailma kõige keerulisem arvutusmasin, tehisintellektiga. Kui neuroteadus on püüd aru saada, kuidas aju töötab, siis arvutuslik neuroteadus püüab mõista, kuidas aju “arvutab” või töötleb informatsiooni. Arvutuslik neuroteadus kasutab sealjuures arvutit kui tööriista ja kui […]