Ülikooli rahastus pole mõeldud töökohtade hoidmiseks, vaid ikka eelduste loomiseks ja riigi arendamiseks. Oma koht on siin ka välistudengitel ja rahvusvahelistumisel. Selgitan seda informaatika kõrghariduse näitel.

On suurepärane, et meil toimub arutelu kõrghariduse ja teaduse rolli üle Eesti riigi, kultuuri ja rahvuse säilimisel. Just selles kontekstis vastan Jaak Valge küsimusele «Kas välisüliõpilasele stipendiumi maksmine tõstab Tartu ülikooli kvaliteeti ning on riigile vajalik?» (TPM, 20.11). Kahtlustan, et lihtsast vastusest, et jah, tõstab, ning jah, on vajalik, ei piisa. Põhjendan, miks peaksime just eduka rahvusriigi arendamise vaatevinklist sellele vastusele jõudma.

Kuna Jaak Valge räägib peamiselt IKT valdkonnast, keskendun sellele. Info- ja sideettevõtetes töötab Eestis 30 000 inimest, sektor on muutunud 20 aastaga telekomikesksest tarkvaraarenduskeskseks ning kasvanud stabiilselt veidi üle tuhande inimese võrra aastas. Sektor toodab üle miljardi euro eksporditulu, millest pool on puhas netoeksport. See on u 25 protsenti suurem kui Eesti riiklik kõrghariduse ja teaduse rahastus kokku. Kiiremini kasvavad kokku u 5000 töötajaga iduettevõtted on oma ekspordikeskse tegevuse arendamiseks saanud neli aastat järjest regulaarselt üle 300 miljoni euro välisinvesteeringuid, mis on poole rohkem kui Eesti riigi kulutused kogu kõrgharidusele. Üksteise järel tahavad need ettevõtted kasvatada Eestis paiknevaid arendusüksusi.

Otseseid makse maksab tarkvaraarendusega seotud sektor iga töötaja kohta keskmiselt kaks korda rohkem kui töötlev tööstus. Lisaks kulutavad sektori töötajad raha teenustele ja eluasemele, makstes nii käibemaksu kui ka kaudselt veel paljude teiste inimeste sissetuleku.

Kümme aastat tagasi esitas toonane arengufond riigikogule ettepaneku aidata tagasihoidlik IT kõrgharidus rahvusvahelise kvaliteedi püüdlemise teele ning hoiatas demograafilisse auku kihutavat Eestit IT-õppe tudengite arvu ära kukkumise eest. IT akadeemia nime all alustati kahe bakalaureusekava ja nelja magistrikava sihtarendust, et meelitada tudengeid (stipendiumid) ja toetada õppejõudude kvaliteedi ja arvu kasvu. Tugevalt panustasid eraettevõtted – telekomid, Skype, Hansapank. Õppejõudude värbamisel pidi ülikool aga vaatama välismaale, sest kohalik kõrgharidus ei olnud 1980-2000ndatel (30+ aastat) suuteline tagama doktorikraadiga õppejõudude koolitamist selles mahus, mida siis ja nüüd vaja.

Kümme aastat tagasi oli vajalik müüdimurdmine, magistriõppe väärtustamine noorte hulgas. Lisaks oleme süstemaatiliselt rõhutanud doktorantuuri arendamise vajadust tagamaks õppejõudude järelkasvu, ettevõtetesse tehnoloogia arenduse võime kasvatamist ning IKT vallas veel lisaks riiklikesse rollidesse riigi IT lahenduste loomisel ja riigikaitsesse.
Kui iga töötaja toob riigile keskmiselt 20 000 eurot netoeksporti ja sama palju tööjõumakse aastas, siis kas tasub nõuda lisaks õppemaksuna 3000 euro maksmist nelja semestri jooksul? Me oleme proovinud pakkuda konkursil välja jäänutele selle raha eest õppimise võimalust, kuid Euroopas on mujal palju kõrgkoole, kes nad hea meelega tasuta õppesse vastu võtavad. Nõrk, tasu eest diplomit ootav tudeng ei ole heale õppejõule motiveeriv õpetada.

Kas ingliskeelsed magistriained saaks asendada eestikeelsetega? Ainult välisõppejõudude abiga saime hakata kasvatama hariduse taset magistrantuuris. Ingliskeelsed ained tagasid kvaliteedi kiire kasvu just Eesti tudengitele. Eesti tudengitele oleme nendel kavadel taganud õppemaksuvabastuse samade sihtstipendiumidega. Tänu rahvusvahelistumisega saavutatud arenguhüppele oleme nüüd suutnud avada uued eestikeelsed õppekavad «Andmeteadus» ja «Infotehnoloogia mitteinformaatikutele». Kaks aastat kvaliteetseid ingliskeelseid õpinguid Eestis on riigile tervikuna kasulikum kui samade tudengite kaotamine välismaa avarustesse ilma tagasi tulemise soovi ja võimaluseta.

Jaak Valge üks tugevalt väljendatud mure on Tartu ülikooli koht maailma kõrgkoolide edetabelis, ta juhib tähelepanu, et näiteks teaduses paiknetakse kõrgemal (mõjukus, koostöö ettevõtetega) ja samas hariduses madalamal («õpikeskkonna näitajate alusel on Tartu ülikool alles 658. kohal»). Üks põhjustest, miks Eesti ülikoolid on hariduse järgi madalamal kohal, on ülikooli rahanappus – iga tudengi ja õppejõu kohta. See piirab võimalusi luua kvaliteetne pühendunud tipptasemel õppekeskkond ja värvata piisavalt kõrgetasemelisi õppejõude. Eestlaste hulgas pole õppejõu amet kuigi populaarne.

Arvutiteaduse eriala THE edetabelis kerkis Tartu ülikool maailma esimese 200 hulka, Euroopa ülikoolidest 63. kohale. Järgmine Ida- ja Kesk-Euroopa ülikool (Varssavi) tuleb alles 301-400 vahemikus. Ilma panustamata ei kerki meie riikide majandus kahjuks läbi klaasvahelae, mis eristab meid jõukate Lääne-Euroopa riikide tasemest.

Jaak Valge väitis ka, et välisüliõpilased võivad kvaliteetse õpikeskkonna loomisele kaudselt kaasa aidata, aga üksnes juhul, kui nad on keskmiselt andekamad kui Eesti üliõpilased ning neid õpetatakse kõrgemal tasemel.
Andekus on siiski vaid pool võtit hariduses, teaduses ja üldse laiemalt tööelus läbi löömiseks. Teine pool, kui mitte tähtsam, on töökus ja pealehakkamine. Ilma meeletu tööta ükski anne ei realiseeru. Välistudeng on pealehakkaja ainuüksi siia õppima tulemise tõttu.
Rahvusvaheliste kavade avamisel IT valdkonnas oligi meie eesmärk, et Eestisse tulevad välistudengid aitaksid kaasa Eesti arengule ja proovime neid selle järgi ka valida. Meie eesmärk ei ole kunagi olnud väikese õppemaksu eest tasulise diplomivabriku loomine.

Välistudengid on keskmiselt veidi motiveeritumad oma õpingud kiiremini läbima ja selle nimel vaeva nägema. Paljud on pürginud edasi doktorantuuri nii meil kui ka mujal. Mitmed on juba saanud meie uuteks õppejõududeks. Eesti tudengid käivad õpingute kõrvalt veidi enam tööl ning võtavad seetõttu ka oma õpinguid rahulikumalt ega muretse hea hinde pärast. Kõigi tudengite töömoraal on kümne aastaga aga tohutult arenenud. Kasvanud on nõudlikkus, valikuvõimalused ja leitud head õppejõud.

Jaak Valge kahtlustab, et välistudengite enamikku motiveerib õppima Eestis väljavaade jääda tööle mujal Euroopa Liidus. Minu ja paljude teiste Eesti teadlaste ja aktiivsete õppejõudude soov täiendada meie oma haridust välismaal ei olnud ajendatud soovist otsida endale mugavat elukohta Euroopa Liidus või USAs, tahtsime lihtsalt head haridust. Praegu on meie 40. ja 50. eluaastates tippteadlaste enamik välismaal õppinud või töötanud. Vastupidise olukorra kohta on meie akadeemilises elus kasutusel väljend konnatiigistumine. Ka välistudengid aitavad aktiivselt kaasa konnatiigistumise vältimisele.

Ja veel tahaks vaielda. Tartu ülikool ei või niisama lihtsalt raha «kulutada» ja teda ei ole sugugi vaja ka lihtsalt «ülal pidada». Ülikooli rahastus pole mõeldud töökohtade hoidmiseks, vaid ikka eelduste loomiseks ja riigi arendamiseks. Kõrghariduse andmiseks saab ülikool 300-350 eurot iga tudengi kohta kuus (bakalaureusest doktorini, arstiteadusest matemaatika, juura ja keeleteaduseni).

Ülikoolide roll on koolitada inimesi, luua uusi teadmisi, arendada kultuuri ning tehnoloogiaid. Ülikool on riigile umbes samas rollis nagu ettevõtte arendusosakond ettevõtte tulevikule. Kui (toote) arendusest ei tule uusi ideid ja tooteid ega suudeta lahendada probleeme, on ettevõte hukule määratud.

JAAK VILO, TARTU ÜLIKOOLI ARVUTITEADUSE INSTITUUDI JUHATAJA
NELI OLULIST KÜSIMUST
• Milline on siin õppinud välismaalaste otsene ja kaudne mõju riigi tuntusele usaldusväärse rahvusvahelise partnerina ja võimalikele tuleviku ärivõrgustikele?

• Milline on siin koolitatud inimeste vahetu mõju Eesti majandusele?

• Mida teha, et Eesti oleks globaalses talendimeelitamise konkurentsis võitjate poolel ja mitte ainult doonor?

• Milline on mõju Eesti kõikidele tudengitele, kui siin õpivad ka edasipüüdlikud välismaalased?

3 TEESI
• Eestis tasuta ülikooliõpet pakkudes saame siia valida parimad kandidaadid sellisel hulgal, mis on meile jõukohane.

• Motiveeritud välistudengid tõstavad õppe üldist kvaliteeti, annavad meie tudengitele rahvusvahelise koostöö kogemuse ning panevad aluse tuleviku ärilistele suhtevõrgustikele.

• Välistudengite praktika ja töötamine Eesti ettevõtetes annab ettevõtetele töökäsi ning kasvatab kiiresti riigi eksporti ja maksutulu.