E-õppe algusajaks Tartu Ülikoolis võib pidada aastat 1998, kui saadi Avatud Eesti Fondi  rahastus projektile “Avatud Ülikool kaasaegseks kaugkoolituskeskuseks”. 2023. aasta maikuus möödus sellest ajast täpselt 25 aastat. Arvutiteaduse instituudi pikaajaline vanemmetoodik Tiina Lasn, kes seda projekti juhtis, jagab järgnevalt oma mõtteid ja meenutusi.

Kuidas siis täpsemalt meil e-õppega alustati? 

Avatud Eesti Fondi projekti “Avatud Ülikool kaasaegseks kaugkoolituskeskuseks” panime kokku Anne Villemsi eestvedamisel – koostasime üheksa ühe ainepunkti mahuga kursust, mis täielikult või osaliselt kasutasid veebikeskkonda WebCT (Web Course Tools). Meeskonda kuulusid arvutiteaduse instituudi ja toonase arvutuskeskuse töötajad ning minust sai projektijuht. 

Tartu Ülikooli avatud ülikooli kaudu olime hakanud kursusi pakkuma juba 1996. aastast alates. Enne seda viisime koolitusi läbi TÜ täienduskoolituskeskuse kaudu. Näiteks aastatel 1995–1996 toimusid meil informaatikaõpetajate koolitus ning koolitused seoses e-posti, postmasterite ja kooli infosüsteemiga. 

Tiina Lasn võtab aastal 2020 rektor Toomas Asserilt vastu teenetemärki “100 semestrit ülikoolis”. Foto: Andres Tennus

Mida kujutas endast esimene e-õppe veebikeskkond WebCT?

WebCT ehk Web Course Tools on Briti Columbia Ülikoolis loodud veebipõhiste kursuste koostamise vahend. Sel ajal oli WebCT enimkasutatav veebipõhine õpikeskkond maailmas, mille abil pakkus ligi 6 miljonile tudengile kursusi rohkem kui 2200 kõrgkooli vm institutsiooni. WebCT toetas ülemaailmselt tunnustatud kaugkoolituse tehnilist standardit (IMS).

WebCT kursuse tööriistad ehk Blackboardi õppesüsteem kuulub nüüd ettevõttele Blackboard Inc. Tegu on veebipõhise patenteeritud virtuaalse õppekeskkonna süsteemiga, mille litsentse kasutavad paljud kolledžid ja teised asutused ning mida kasutatakse paljudes ülikoolides e-õppeks. 

Oma WebCT kursustele saavad juhendajad lisada selliseid tööriistu nagu arutelutahvlid, meilisüsteemid ja vestlused reaalajas koos sisuga, sealhulgas dokumentide ja veebilehtedega. WebCT on märkimisväärne selle poolest, et see oli maailma esimene laialdaselt edukas kõrghariduse kursuste haldamise süsteem. Kõrghetkel kasutas seda üle 10 miljoni õpilase 80 riigis.

Kuidas WebCT kasutuselevõtt sujus?

1998. aasta juunis alustasime seminaridega ja katsekursuse koostamisega. WebCT keskkond installeeriti matemaatika-informaatikateaduskonna serverisse aadressiga webct.cs.ut.ee. Keskkonda haldas Toomas Soome.

Uudne probleem oli litsentside muretsemine. Litsentsi hind sõltus osavõtjate arvust [50, 71, 100, 200, 400, 800 või enam] ja ajast [4, 6, 8 või 12 kuud]. Seejuures 50 litsentsi 12 kuuks maksis 250 USA dollarit. Nii võis õppureid olla erinevatel kursustel täpselt 50 ja kui sama õppur osales kahel kursusel, kasutas ära kaks litsentsi. 1999. aasta jaanuaris ostsime projekti summadest 50 litsentsi 12 kuuks.

Millised olid esimesed e-kursused?

Projekti raames koostasime kokku üheksa ühe ainepunkti mahuga kursust, mis kasutas täielikult või osaliselt WebCT keskkonda. Üks ainepunkt eeldas tol ajal 40 tundi õppuri tööd.

Need üheksa kursust olid järgmised: „Internet“, (koostajad Anne Villems ja Jaanus Pöial), „Tabelitöötlus“ (Karin Ruul), „Programmeerimine Perlis“ (Peep Uba), „Study Works“ (Eno Tõnisson ja meeskond), „Lausearvutus“ (Reimo Palm), „HTML – kooli (asutuse) esitlus veebis„ (Andres Jaeger ja Mare-Ann Jaeger), „Multimeedia ABC“ (Gunnar Nellis), „Programmeerimine Javas“ (Eero Vainikko) ja „Tekstitöötlus“ (Mare Koit).

Esimesena valmis mooduli „Internet“ katsekursus. Testisime seda informaatikaõpetajate kutsekursuse (IÕKK) õppijatega. Seminarides jagasime kogemusi algul omavahel, seejärel toimusid seminarid juba ka teistele ülikooli töötajatele.

Kuidas arenes e-õppe korraldus järgmistel aastatel?

Kuni aastani 2001 ostis ülikool piiratud arvul kasutajalitsentse ja see arv üha suurenes – 50, 200, 400 ja siis lõpuks 800.

2001. aasta aprillis toimus 118 e-kursust. Kuni selle ajani oli WebCT keskkond installeeritud arvutiteaduse instituudi serverisse. Tekkis vajadus eraldi serveri järele, mille ülikool ka soetas. 2002. aasta jaanuaris ostis ülikool litsentsid 12 kuuks piiramata arvuga kasutajatele.

Aastaks 2002 olid projektiga alustatud kursustest käigus kaheksa: „Tabelitöötlus“ (Karin Ruul), „Tekstitöötlus“ (Tiina Lasn), „Rakendustarkvara: Internet“ (Anne Villems), „Multimeedia“ (Gunnar Nellis), „Lausearvutus“ (Reimo Palm), „Programmeerimine Javas“ (Reimo Palm , Ahti Peder jt.)
„Programmeerimine Perlis“ (Merle Sibola), „Veebilehtede loomine“ (Andres Jaeger, Mare Jaeger). Lisaks käivitus kaks uut kursust: „Kaugkoolituskursuse koostamine WebCT vahenditega“ (Anne Villems, Karin Ruul, Lehti Pilt) ja „Andmebaasid“ (Tiina Tamme).

Arvutiteaduse instituudi üheks kohustuseks oli esimese aasta üliõpilastele arvuti kasutamist õpetada, praktikumid toimusid arvutiklassis. Oma õppetöö toetamiseks koostasin WebCT keskkonda kursused „Arvutiõpetus“ ja „Arvutikäsitusõpetus“, kus osalesid reaalteaduste üliõpilased.

2003. aastast said kõik Eesti e-Ülikooli konsortsiumiga liitunud kõrgkoolid ühiselt WebCT keskkonda kasutada.

Mida tõi kaasa WebCT omanikuvahetus?

2008. a. suvest oli WebCT uus versioon uue omaniku hallata, kelleks oli ettevõte Blackboard Inc. WebCT muutus Blackboardi õppesüsteemiks (Blackboard Learning System). Kõik toimis edasi ja Eesti e-Ülikooli konsortsiumi Blackboard Vista serveris olid e-kursused institutsioonide kaupa rühmitatud.

Blackboardi litsents lõppes 23. detsembril 2011. aastal. Uus omanik tõstis hinda ja aastast 2012 lõpetati koostöö e-õppe keskkonnaga „Blackboard Learning System“. 

Kuidas sellel hetkel edasi mindi?

2011. aastal tõsteti e-kursused uude veebikeskkonda „Moodle“, seega tuli kõigil kursuste haldajatel tutvuda uuendustega ja seminaridel oma kogemusi üksteisele jagada.

Meie instituudi rakendustarkvara kursused jäid minule hallata ja uuendada. Nendeks kursusteks on „Tekstitöötlus (MS Word)“, „Tabelitöötlus (MS Excel)“, „Andmebaasid (MS Access)“, „Tekstitöötlus (Writer)“, „Tabelitöötlus (Calc)“, „Veebilehtede loomine (HTML ja vahendid)“, „Arvutiõpetus“ ja „Arvutikäsitusõpetus“.

Aastate jooksul on kursuseid liidetud. Vabavara Libre Office materjalid ja veebilehtede kursuse täiendused lisas Lidia Feklistova.

Mida soovite lõpetuseks e-õppe kohta öelda?

Tartu ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond ja selle järglane arvutiteaduse instituut on algusest peale olnud veebipõhiste kursuste loojate esireas. Ülevaade kursustest leidub arvutiteaduse instituudi vikifarmis, kus saab kursusi semestrite kaupa avada. Nii mitmedki meie loodud kursused on saanud tunnustust.

Tartu Ülikooli elukestva õppe keskus on kõiki õppejõudusid uute kursuste loomisel toetanud.

Kui nüüd on e-õpe ja veebikoolitused muutunud täiesti igapäevaseks nähtuseks, siis olgu see intervjuu meenutuseks ajast, kus tehti algust millegi täiesti uuega.