27. jaanuaril kulmineerus esimene üliõpilaste ja gümnasistide võistlus Delta X, kus arvutiteaduse instituut pani välja viis vägevat võistlust, millest üks keskendus isejuhtivate sõidukite tehnoloogiale. Osalejad pidid masinõpet rakendades looma tarkvara, mis paneb nende mudelauto läbima etteantud raja kõige kiiremini.
Delta X isejuhtivate sõidukite võistluse eesmärk oli pakkuda üliõpilastele ja gümnasistidele võimalust töötada tarkvaraga, mis leiab kasutust ka isejuhtivates autodes. Tudengite eesmärk oli luua tehisintellektil põhinev programm, mis on võimeline juhtima mänguautot vaid kaamerapildi alusel – sarnase ülesandega saavad päriselus erineval määral hakkama ka Tesla autopiloot ning comma.ai isejuhtimise lahendus.
Võistluse puhul on oluline rõhutada, et tegu on siiski tarkvaravõistlusega, see tähendab, et riistvara oli fikseeritud ja autot tuunima ei pidanud ega tohtinud. 2021. aasta võistlusel pidid osalejad looma lahenduse, mis läbiks kindlaksmääratud võistlusraja mõlemat pidi, päri- ja vastupäeva, võimalikult kiiresti. Võitjaks kuulutati võistkond, kelle kahe suuna aegade summa oli väikseim.
Selle saavutamiseks kasutasid kõik võistlejad masinõpet, täpsemalt inimjuhti imiteerivaid tehisnärvivõrke. See tähendab, et koguti andmestik sellest, kuidas inimene antud võistlusrajal autot juhib (milliseid kiiruse ja pööramise käske annab) ja õpetati masinõppemudel videopildi alusel autole samasuguseid käske andma. See võib tunduda lihtne, aga andes juhtimise arvuti kätte võivad vead kumuleeruda (error accumulation) ja auto võib sattuda olukordadesse, millesse inimene kunagi ei satuks. Sellistel hetkedel ei oska tehisintellekt enam inimest imiteerida, sest õpetamiseks kasutatud andmestik selliseid imelikke olukordi ei sisaldanud.
Lisaks masinõppe ja tehisnärvivõrkudega seonduva õppimisele, kogevad osalejad ka kogu tarkvaraarenduse protsessi, sealhulgas ka juurutamist – lahendusele auto üle kontrolli andmist. Juurutamise faasini enamus tudengiprojekte ei jõua, kuid see on digilahenduste elutsükli oluline osa, mille käigus ilmneb tihti olulisi vigasid. Kõik võistlusest osavõtjad tõidki olulise saadud kogemusena välja selle, et tuli luua lõplik lahendus, mis peab päris maailma juhuslikkusega hakkama saama.
TÜ isejuhtivate sõidukite labori tehnoloogiajuhi Tambet Matiiseni sõnul on masinõppel põhinevad isejuhtimise lahendused prioriteet ka TÜ isejuhtivate sõidukite laboris, mille eesmärk on panna päris auto sõitma linnaliikluses. “DeltaX isejuhtivate autode võistlus on täpselt paras proovikivi nendele üliõpilastele, kes tulevikus tahaksid meie labori töös osaleda,” lisas Matiisen.
Võitja: Leo Schoberwalter
2. koht: Enlik, Handy Kurniawan
3. koht: Thamara Luup, Mykyta Baliesnyi, Aleksandr Krylov
2021. aasta kevadsemestril saavad üliõpliased samuti võimaluse isejuhtivate tehnoloogiate kallal töötada. Lõputööde ning kursuseprojektide jaoks on üliõpilaste käsutuses 4 DonkeyCari. See on platform, mis on spetsiaalselt disainitud masinõppemudelite abil isejuhtivate lahenduste arendamiseks. DonkeyCari kasutajate kogukonnas on saadaval palju õpetusi ja valmis lahendusi selle autoga ägedate asjade tegemiseks. Lisaks huvitavale kogemusele on mänguautodega mängimise eest võimalik saada ka ainepunkte, LTAT.06.012 “Isejuhtivate sõidukite projekt” aine raames.
