Maarja tegutseb arvutiteaduse instituudis terviseinformaatika nooremteadurina ja loob oma teadustöös võimalusi terviseandmete visualiseerimiseks ja andmestike võrdlemiseks visuaalsete vahenditega. Teda usutles andmeteaduse õppetooli juhataja professor Jaak Vilo.
(Foto: Marja-Liisa Plats)
Oled hiljuti saanud palju tähelepanu oma teadustulemuste populariseerimisel. Räägi oma doktoritööst veidi lähemalt.
Töötan terviseinformaatika uurimisgrupis, kus meie eesmärk on koostöös meditsiiniekspertidega parandada Eesti inimeste tervist olemasolevate terviseandmete uurimise kaudu. Minu töö on arendada epidemioloogilisteks uuringuteks visuaalseid meetodeid ja tööriistu ehk aidata luua pilte terviseandmete vaatamiseks ja selgitamiseks. Algul tegelesin raviteekondade visualiseerimisega ja nüüd, mil kolleegid saavad minu loodut oma uuringutes kasutada, arendame seda edasi.
Praegu teen visuaalset analüüsi Eesti geenivaramu andmestikust, et näha, kui sarnane või erinev see on Eesti populatsiooni andmetega võrreldes. Geenivaramut kasutatakse sadades terviseuuringutes ja selle kirjeldus on oluline uuringu alguses otsuste tegemisel.
Mida õpetas sulle konkurss „Teadus kolme minutiga“?
Võtsin seda kui võimalust arendada kõne kirjutamise ja esitamise oskusi – arvan, et seda läheb igaühel vaja. Teaduste akadeemia pakkus selleks suurepäraseid võimalusi erinevate koolitajate ja treeningute abil. Kaasasin kriitikute ja peegeldajatena ka oma tugivõrgustiku, mille liikmed on kõnekunstis tugevad. Lisaks tutvusin muidugi uute inimestega – pärast Tartu Ülikooli konkurssi käisime sama rada doktorantidega üle Eesti. Need kohtumised ja „ühine kannatamine“ jäävad eredalt meelde. Lisaks olen õnnelik, et tänu konkursile oleme ka uurimisgrupina oma tööle tähelepanu saanud.
Vaata ka Maarja esinemist konkursil „Teadus kolme minutiga“.
Milliseid meediakajastusi pead kõige tähtsamaks?
Üldiselt on hea kuulda-lugeda, kui mõtted on ritta seadnud oma ala eksperdid, kes oskavad keerulise teema lihtsas keeles lahti rääkida. On oluline, et meediasse jõuaks lood teadustöödest ja nende kasulikkusest ühiskonnale. Siia kuulub ka kolme minuti konkurss, mille eesmärk on leida rohkem teadlasi, kes soovivad ja oskavad oma tööd meedias kajastada. Eelmise küsimuse jätkuna võiks öelda, et kui loost on lihtne aru saada, miks midagi tehti, kuidas seda tehti ja mis on olulisemad tulemused või järeldused, siis jõuab sõnum publikuni ja see ongi tähtis.
Vaata ka Maarja hiljutist esinemist matemaatika, statistika ja IT-erialade vilistlaspäeval.
Kirjelda mõnda oma visualiseerimise tööriista mõne pildilise näitega.
Minu töö esimene eesmärk oli luua interaktiivne tööriist TrajectoryViz, millega uurida ja näidata patsientidega toimunud sündmuste ajajoont. Kõigepealt vaatame, mis järjekorras sündmused on toimunud, ning seejärel, millises järjekorras ja kui suure ajavahemikuga need juhtusid. Pilt peab olema lihtsustatud, st me vaatame valitud sündmusi. Näiteks alloleval pildil on kindlas vanuses patsiendid. Me uurime, kas pärast testi tulemust tehti ravijuhise järgi ettenähtud uuring ja kui paljudel leidis see aset ettenähtud aja jooksul.
Oleme selle tööriista abil uurinud näites insuldi, südamepuudulikkuse, endometrioosi ja eri vähiuuringutega seotud raviteekondi. Pilt näitab, mis on päriselu andmetes registreeritud ja arstid või raviteenuste arendajad saavad siit kinnitust, kas ravijuhiseid on järgitud, kas teste on tehtud optimaalselt, mis teemal tuleks arstide või patsientide konsulteerimisel koolitusi teha jne. Võrreldes tabelite või numbriliste tulemustega annab pilt olukorrast kiiresti selgema ülevaate.
(Pilt: Maarja Pajusalu)
Andmeteaduse magistrikavas on juurutatud visuaalse kokkuvõtte (abstrakti) nõue. Samuti kasutatakse Sinu juhendvideosid üliõpilaste õpetamiseks. Nimeta põhipunktid, mis on visuaalse kokkuvõtte puhul kõige tähtsamad.
Visuaalne abstrakt peab ennekõike tekitama huvi, et potentsiaalne lugeja leiaks tee teadustöö juurde. Hea disainiga saab viidata teemale ja selgitada lühidalt töö protsessi, andmeid, meetodeid, tulemusi või valikut nendest. Kiireim tee info ja tulemuste edastamiseks on vähese teksti sidumine sobiva pildiga. Oma esimese tööriista tutvustamiseks olen loonud allpool esitatud abstrakti, mis on minu artikli sissejuhatus.
(Pilt: Maarja Pajusalu)
Sul on mitmekülgsed hobid: tants, sport ja kunst. Räägi neist lähemalt!
Mis puudutab sporti, siis selles vallas olen ma aktiivne taustajõud oma lastele, kes tegelevad nii murdmaa- ja laskesuusatamise, kergejõustiku, tantsu kui ka võimlemisega ning käivad üle Eesti ja kaugemalgi trennides ja võistlustel.
Ise olin väga aktiivne tantsu- ja maalikunsti harrastaja kuni ehk esimeste ülikooliaastateni. Maalima ma enam väga ei jõua, küll aga on tore sõpradele maalimaailma tutvustada ja koos midagi luua. Seda näitlikustab ka allolev pilt, kus oleme koos meie uurimisgrupiga.
(Foto: erakogu)
Enne kui asusin oma tulevase erialaga seotud tööle tarkvarafirmasse Proekspert, olid mu esimesed töökohad just tantsuga seotud – kooliajal olin õpetaja nii WAF Dance’is kui ka Laine Mägi tantsukoolis. Pärast pikka pausi olen nüüd taas tantsukingad jalga tõmmanud ja hobitantsijana Laine Mägi tantsukooli esindades võistlemas käinud.
(Foto: Grete Kuusik)
NB! Vastuvõtt andmeteaduse magistriõppesse kestab kuni 1. juulini 2025. Ära jäta ülikooli kandideerimist viimasele minutile, vaid esita avaldus sisseastumise infosüsteemis SAIS juba täna.
