Risto Hinno on hea näide sellest, kuidas karjäär võib võtta põneva pöörde. Varasemalt digiteenuste tellijana töötanud Risto otsustas süvendada oma teadmisi IT-valdkonnas ning asus õppima Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi magistriõppekaval „IT mitteinformaatikutele“ . Õpingute käigus avanes talle arenduse ja andmeteaduse maailm sedavõrd kaasahaaravalt, et see viis ta lõpuks ka idufirmasse tööle. Oma kogemusloos jagab ta ausalt teekonda […]

Toomas Gross on suure ja mitmekülgse akadeemilise kogemusega antropoloog, kes on töötanud aastaid õppejõu ja teadlasena. Oma töös jõudis ta arusaamani, et nüüdisaegne teadus ja õppetöö eeldavad üha enam ka tehnoloogilist ning andmeteaduslikku kirjaoskust. Soov end proovile panna ja intellektuaalsest mugavustsoonist väljuda viis ta Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi magistriõppekava „IT mitteinformaatikutele“ alusel õppima. Kogemusloos kirjeldab […]

Sulev Reisberg töötab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis selle nimel, et selgitada välja, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas seda tõhusamalt ravida. Arvutid ja programmeerimine huvitasid mind juba lapsest saati. Lõin arvutimänge ja veebilehti ning seetõttu tundus loomulik samm minna ülikooli IT-d õppima. Pärast Tallinna Tehnikaülikoolis omandatud magistrikraadi olin aga kindel, et teadus pole minu […]

Maarja tegutseb arvutiteaduse instituudis terviseinformaatika nooremteadurina ja loob oma teadustöös võimalusi terviseandmete visualiseerimiseks ja andmestike võrdlemiseks visuaalsete vahenditega. Teda usutles andmeteaduse õppetooli juhataja professor Jaak Vilo. (Foto: Marja-Liisa Plats) Oled hiljuti saanud palju tähelepanu oma teadustulemuste populariseerimisel. Räägi oma doktoritööst veidi lähemalt. Töötan terviseinformaatika uurimisgrupis, kus meie eesmärk on koostöös meditsiiniekspertidega parandada Eesti inimeste tervist […]

Kristo Raun kaitses 2024. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi informaatika erialal. Praegu tegutseb ta arvutiteaduse instituudis õppejõuna ning juhib taskuhäälingusaadet „Laomees ja torumees“. Teda usutles andmeteaduse õppetooli juhataja professor Jaak Vilo. Sa said hiljuti valmis oma doktoritöö andmetehnikast ja alustasid nüüd andmeteaduse lektorina. Kirjelda palun paari lausega oma doktoritööd. Uurisin oma doktoritöös seda, kuidas teha äriprotsesside […]

You can find out more about Kristiina Rahkema’s PhD thesis in English here.  Nutitelefonidest on saanud meie elu lahutamatu osa. Iga asja jaoks on olemas äpp: sõnumite saatmiseks, internetipanga külastuseks, auto lukust avamiseks. Kahjuks on paljud neist rakendustest ebaturvalised. Turvavigu on avastatud sellistes rakendustes nagu Facebook, TikTok ja WhatsApp. Nende turvavigade raskusaste võib ulatuda andmelekkest […]

Jaak Vilo, professor, andmeteaduse magistriõppekava programmijuht Kahe aastaga jõudsid sisseastumisest lõpetamiseni kakskümmend kaheksa Eesti esimese andmeteaduse õppekava vilistlast, kes panustavad nüüd professionaalsete andmeteadlastena eri valdkondade andmete analüüsile ja tehisintellekti arendusele. Tartu Ülikool käivitas andmeteaduse magistrikava koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM), et leevendada ettevõtete ja riigisektori põuda vastava oskusteabega professionaalide järele.  Kuna Eestis on andmeteadlaste põud, […]

Joosep Hook, Kea Kohv, Lisanne Siniväli, Li Merila, andmeteaduse magistriõppe 1. kursus. Masinõpe on üks Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi populaarsemaid magistriõppe aineid, mis lõpeb masinõppe abil tõsielulise probleemi lahendamisega. Võimalike projektide seas on nii ettevõtete ja riigi pakutud kui ka ise välja valitud probleeme. Neljane tiim andmeteaduse magistri esmakursuslasi jagab oma õppetunde Tartu pildipanga piltide […]

Kaur Alasoo on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatika lektor. Tema artikkel ilmus Õhtulehes 22. mail 2022. Tegu on eesti noorte teaduste akadeemia algatatud artiklisarjaga “ElemENTAarne”, kus noorteadlased kirjutavad põnevatest teadustulemustest ja näitavad, kuidas teadus meie elu rikastab. Miks on nii, et teadlased suutsid vähem kui aastaga välja arendada mitu konkureerivat koroonaviiruse vastast vaktsiini, aga meil […]

Ilmar Uduste õpib arvutiteaduse instituudis andmeteadust. See eriala muudab IT-lahendused nutikaks ning loob väärtust igasse valdkonda. Andmeteadust õppima tulles peab sul olema bakalaureuse kraad ning läbi tehtud vähemalt 60 ainepunkti ulatuses infotehnoloogia, matemaatika või statistika õppeaineid.  Ma õppisin bakalaureuse tasemel Tartu Ülikoolis materjaliteadust, see on üsnagi interdistsiplinaarne eriala, mis ühendab endas nii füüsika, keemia kui […]

Oma ligi 80-aastase ajaloo juures on elektronarvutid fundamentaalselt muutnud info kogumist, töötlust ja kommunikatsiooni. Kiirete numbriliste arvutuste võimaldajast (computer oli ametinimetus käsitsi arvutajatele, peamiselt tegelesid sellega meestest palju hoolikamad naised) sai kuuekümnendatel ettevõtete andmete, palgatšekkide ja reserveeringute haldaja. Kui 1980ndatel jõudsid personaalarvutid ja tabelarvutus massidesse, kadusid masinakirjutajad. Edasi avas ülemaailmne võrk Internet ligipääsu kaugel olevale […]

Ülikooli rahastus pole mõeldud töökohtade hoidmiseks, vaid ikka eelduste loomiseks ja riigi arendamiseks. Oma koht on siin ka välistudengitel ja rahvusvahelistumisel. Selgitan seda informaatika kõrghariduse näitel. On suurepärane, et meil toimub arutelu kõrghariduse ja teaduse rolli üle Eesti riigi, kultuuri ja rahvuse säilimisel. Just selles kontekstis vastan Jaak Valge küsimusele «Kas välisüliõpilasele stipendiumi maksmine tõstab […]