Artikkel avaldati algselt Novaatoris. Ehkki tehisaru teeb üha rohkem inimeste elu mõjutavaid otsuseid, ei suuda see neid alati inimesele arusaadavalt põhjendada. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et inimesed ootavad masinalt realistlikke ja usaldusväärselt mõjuvaid seletusi. Tehisaru teeb järjest rohkem otsuseid, mis mõjutavad inimeste elu. Seda kasutatakse haiglates diagnooside toetamisel, pankades laenutaotluste hindamisel ning hariduses õppijate […]

Lecturer of Applied AI Armando Vieira shares his thoughts on Medium, an online publishing platform. The dominant discourse on AI alignment rests on a quiet but catastrophic assumption: that morality can be imposed on systems that do not experience anything. The debate unfolds as if values were transferable objects — encoded, optimized, constrained — rather than lived […]

The dominant paradigm in modern AI rests on a deceptively simple premise: intelligence emerges from minimizing prediction error across vast datasets. We train neural networks to be accurate, to match patterns, to reduce loss functions. Yet this approach, for all its empirical success, may be fundamentally misaligned with the nature of intelligence itself. Here is […]

You can find out more about Kristiina Rahkema’s PhD thesis in English here.  Nutitelefonidest on saanud meie elu lahutamatu osa. Iga asja jaoks on olemas äpp: sõnumite saatmiseks, internetipanga külastuseks, auto lukust avamiseks. Kahjuks on paljud neist rakendustest ebaturvalised. Turvavigu on avastatud sellistes rakendustes nagu Facebook, TikTok ja WhatsApp. Nende turvavigade raskusaste võib ulatuda andmelekkest […]

Kadi Tulver, arvutiteaduse instituudi kognitiivteaduse ja masinnägemise teadur Lugu sellest, kuidas Isaac Newton õunapuu all istudes murrangulise gravitatsiooniteooria peale tuli, on kõigile tuttav. Isegi kui mõned värvikad detailid on ilukirjanduslikult liialdatud, ilmestab see episood suurepäraselt ühte inimmõistusele unikaalset omadust – kuidas uudsed ideed mõnikord meile justkui tühja koha pealt pähe hüppavad. Püüdlustes luua tehisintellekti, mis […]

Kaur Alasoo on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatika lektor. Tema artikkel ilmus Õhtulehes 22. mail 2022. Tegu on eesti noorte teaduste akadeemia algatatud artiklisarjaga “ElemENTAarne”, kus noorteadlased kirjutavad põnevatest teadustulemustest ja näitavad, kuidas teadus meie elu rikastab. Miks on nii, et teadlased suutsid vähem kui aastaga välja arendada mitu konkureerivat koroonaviiruse vastast vaktsiini, aga meil […]

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia rühmas valmis bakalaureusetöö “Soome-ugri väikeste keelte neuromasintõlke edendamine” raames vabalt kasutatav mitmekeelne masintõlkesüsteem väiksematele soome-ugri keeltele nagu eesti, soome, võru, põhjasaami ja lõunasaami. Töö autor on Maali Tars ja teda juhendas Andre Tättar. Lõputöö põhjal avaldati teaduslik artikkel äsja toimunud NoDaLiDa keeletehnoloogia konverentsil pealkirja all “Extremely low-resource machine translation for […]

Oma ligi 80-aastase ajaloo juures on elektronarvutid fundamentaalselt muutnud info kogumist, töötlust ja kommunikatsiooni. Kiirete numbriliste arvutuste võimaldajast (computer oli ametinimetus käsitsi arvutajatele, peamiselt tegelesid sellega meestest palju hoolikamad naised) sai kuuekümnendatel ettevõtete andmete, palgatšekkide ja reserveeringute haldaja. Kui 1980ndatel jõudsid personaalarvutid ja tabelarvutus massidesse, kadusid masinakirjutajad. Edasi avas ülemaailmne võrk Internet ligipääsu kaugel olevale […]

Ülikooli rahastus pole mõeldud töökohtade hoidmiseks, vaid ikka eelduste loomiseks ja riigi arendamiseks. Oma koht on siin ka välistudengitel ja rahvusvahelistumisel. Selgitan seda informaatika kõrghariduse näitel. On suurepärane, et meil toimub arutelu kõrghariduse ja teaduse rolli üle Eesti riigi, kultuuri ja rahvuse säilimisel. Just selles kontekstis vastan Jaak Valge küsimusele «Kas välisüliõpilasele stipendiumi maksmine tõstab […]

Mozilla projekt Common Voice tegeleb kõneandmete korjamisega ühisloome teel. Erinevalt tekstiandmetest on kõneandmed palju harvemad ja kõneandmestikud palju väiksemad/kallimad. Teisest küljest sõltuvad nende kättesaadavusest ja suurusest kõnesünteesi ja kõnetuvastuse kvaliteet, eriti kui kasutada kaasaegseid süvaõppel põhinevaid lähenemisi. See on eriti oluline muu hulgas eesti keelele, mille puhul on kõneandmeid väga vähe. Hiljuti lisasime eesti keele […]

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infosüsteemide lektor Alexander Nolte uuris koos kolleegidega USA-st, mida tehakse ettevõtetes töötajatele korraldatud häkatonidel. Nende eesmärgiks oli välja selgitada tegurid, mis mõjutavad häkatonide käigus algatatud projektide jätkumist pärast ürituse lõppu. Paljud ettevõtted korraldavad oma töötajate seas organisatsioonisiseseid häkatone, kuid tihtipeale ei osata neid tegevusi siduda teiste tegevustega, näiteks tooteinnovatsiooniga. Samuti ei […]

Mis on arvutuslik neuroteadus? Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi üks kõige paeluvamaid teadusvaldkondi on kahtlemata arvutuslik neuroteadus. Selle uurimisgrupi töös kohtub inimaju, maailma kõige keerulisem arvutusmasin, tehisintellektiga. Kui neuroteadus on püüd aru saada, kuidas aju töötab, siis arvutuslik neuroteadus püüab mõista, kuidas aju “arvutab” või töötleb informatsiooni. Arvutuslik neuroteadus kasutab sealjuures arvutit kui tööriista ja kui […]