Juba viiendat aastat korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut koostöös IT Akadeemiaga tudengiprojektide võistlust. Konkursi eesmärk on tunnustada üliõpilasi, kes on nii ainekursuste raames kui kooliväliselt loonud silmapaistvaid IT-alaseid teadus- ja rakendusprojekte. Tudengid saavad konkursil osaleda üksi või kuni viieliikmelise tiimina.
Selleaastasest võistlusest võttis osa 33 tudengit, kes esitasid kokku 21 projekti. Võistlusel oli kolm kategooriat: bakalaureuseastme kategooria, magistriastme kategooria ning eraldi bakalaureuse esimese aasta kategooria.
Projektide hindamine toimus 1. juunil eraldi üritusel, kus tudengid esitasid enda projektide postreid ja demosid kõigile huvilistele.
Projektidega tutvus ka 10-liikmeline komisjon, kellest pooled olid ATI õppejõud ning pooled ettevõtete LHV, Pipedrive, Salemove, Twilio ja Mooncascade esindajad. Hinnati töö ideed, tehnilist teostust ja esitlust.
Aega projekti esitlemiseks oli igal tudengil vähe. Sellise hindamisvormi üks eesmärke on anda tudengitele võimalus harjutada enda töö tutvustamist kiirelt, selgelt ja mõjuvalt.
Bakalaureuseõppe kategoorias kolmanda koha saavutanud tudengi Alar Leemeti sõnul andis üritus hea esinemiskogemuse: „Õppisin, kuidas teha oma tehtud töö sisu ja olulisemad tulemused lühidalt arusaadavaks erinevate taustadega inimestele, kes messil tööd uudistama võiksid sattuda.“
Lisaks uutele kogemustele said võidutööde autorid ka rahalise preemia: iga kategooria esimest kohta tunnustas TÜ arvutiteaduse instituut koostöös IT Akadeemiaga 1000-eurose auhinnasummaga, teine koht pälvis 800-eurose ning kolmas koht 600-eurose auhinnasumma. Ettevõtted andsid välja ka eriauhindu nende jaoks kõige väljapaistvamatele töödele.
Silmapaistvaid projekte
Digitaalne noodikogu
Bakalaureuseastme 1. aasta kategooria võiduprojekt
Autorid: informaatika 1. aasta bakalaureusetudengid Gregor Eesmaa ja Kristjan Pärn
Tamme orkestri tarbeks loodi digitaalse noodihaldussüsteemi. Praegu on igal pillimehel erinevate kontsertide tarbeks mitu noodikausta, mille pidev ümbersättimine ja kaasaskandmine on tülikas. Näiteks filmimuusika kontserdi jaoks kaustade ümber seadmine võttis tunde.
Kuna Tamme Orkester teeb koostööd Tamme Gümnaasiumiga, saab kasutada nende Apple iPad tahvelarvuteid, mis võimaldab süsteemi kasutama hakata minimaalsete kulutustega.
Digitaalne noodikogu katab kõik funktsioonid, mida orkestril vaja: repertuaaride haldus, nootidele jooksvalt märkuste lisamine ning nootide kuvamine ka halva valgustusega kontsertidel. Lisaks hoiab mobiilirakendus pillimeeste kontaktinfot, et tagada kiire infovahetus ja arvestab multi-instrumentalistidega.
Kuna projekt on loodud eelkõige isiklikuks kasutamiseks, jätkub programmi edasiarendus vastavalt vajadustele.
Projektiga saab lähemalt tutvuda SIIN.
Volumetric Fog Rendering
Bakalaureuseastme kategooria esimene koht
Autor: informaatika 3. aasta tudeng Siim Raudsepp
Projekt koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas kirjeldati udu füüsikalist käitumist looduses ja algoritmi udu loomiseks rakenduses. Projekti praktilise osa raames valmis rakendus Unity mängumootoris, kus implementeeriti eelpool kirjeldatud algoritmi. Rakendusel on ka palju parameetreid, mida muutes saab luua ka ebatavalise välimusega udu.
Projektiga saab lähemalt tutvuda SIIN.
Omniscient Debugger for Thonny IDE
Bakalaureuseastme kategooria kolmas koht
Autor: informaatika 3. aasta bakalaureusetudeng Alar Leemet
Projekti eesmärk oli algajate tarkvaraarenduskeskkonna Thonny silurile (ehk debugger) lisada tagasiastumise võimekus (Thonny keskkond on TÜ arvutiteaduse instituudis loodud ja seda kasutatakse aktiivselt TÜ programmeerimiskursuste raames ning ka üle maailma). Selle abil on algajal programmeerijal lihtsam leida vigu oma kirjutatud koodis. Kui tavaliselt tuleb vea ilmnemise või kogemata koodijupist üle hüppamise korral käesolev silumise sessioon katkestada ja uus silumine käivitada, siis tagasipööratava siluriga saab selle asemel kasutada “Astu tagasi” käsku, mis viib meid tagasi veale või huvitavale koodijupile eelnenud olekusse.
Ülalolev gif illustreerib nimetatud olukorda ja autori lahenduse kasutamist: kasutaja jooksutab esmalt programmi, mille käigus ilmneb nulliga jagamise erind. Seejärel käivitab kasutaja vea otsmiseks silumise sessiooni ning sammub programmi koodirida-haaval läbi, kuni ilmneb sama erind. Siis aga valib kasutaja hüpikmenüüst “Astu tagasi” käsu ja sealt edasi hakkab ta lühemate sammudega koodi täitmist uurima. Selle käigus avastab kasutaja, kus nulliga jagamine tekib ning kus tekib arv 0, mis jagamisel vea põhjustab.
Projektiga saab lähemalt tutvuda SIIN.
Infinite Procedural Infrastructured World Generation
Magistriastme kategooria esimene koht
Autor: informaatika 2. aasta magistritudeng Andreas Sepp
Töös implementeeriti algoritm, mis genereerib protseduuriliselt lõpmatut maailma. Algoritm on loodud nii, et kogu maailm oleks alati täpselt sama, olenemata kust kohast alustada või mis juba eksisteerib. Maailma genereeritakse kõigepealt kiirteed ja maanteed, mille põhjal lisatakse veel eestipäraste nimedega linnad ja külad. Linnad ja külad täidetakse tänavate, aedade, hoonete ja parkidega. Asulatest väljaspool genereeritakse veel erinevaid looduspiirkondi nagu põllud, metsad ja looduskaitsealad. Lisaks paigutatakse teedele sobivaid liiklusmärke ning elektriliine.
Tööga saab lähemalt tutvuda SIIN.
Edge Chamfering Algorithm
Magistriastme kategooria teine koht
Autor: informaatika 2. aasta magistritudeng Diana Algma
Mitmed 3D mudelid, näiteks mudelid masinatest või mööblist, võivad näha välja võltsid just oma teravate servade tõttu. Näiteks laua või tooli servadki pole ju täiesti teravad ning masinate servad on sageli veidi kumerad, et neid oleks ohutum kasutada. Edge Chamfering Algorithm ehk servade tahumise algoritm teeb kõik mudeli teravad servad kumeraks, muutes mudeli geomeetriat. Algoritm sai implementeeritud tööriistana Unity mängumootori jaoks, millega saab kasutaja oma mudeli muuta realistlikumaks vaid mõne klikiga.
Tööga saab lähemalt tutvuda SIIN.
Kõik võistlusele esitatud tööd ning postrid on leitavad SIIN.
Järgmine tudengiprojektide võistlus toimub 2018/19 õppeaastal.
