Risto Hinno on hea näide sellest, kuidas karjäär võib võtta põneva pöörde. Varasemalt digiteenuste tellijana töötanud Risto otsustas süvendada oma teadmisi IT-valdkonnas ning asus õppima Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi magistriõppekaval „IT mitteinformaatikutele“ . Õpingute käigus avanes talle arenduse ja andmeteaduse maailm sedavõrd kaasahaaravalt, et see viis ta lõpuks ka idufirmasse tööle. Oma kogemusloos jagab ta ausalt teekonda […]

Toomas Gross on suure ja mitmekülgse akadeemilise kogemusega antropoloog, kes on töötanud aastaid õppejõu ja teadlasena. Oma töös jõudis ta arusaamani, et nüüdisaegne teadus ja õppetöö eeldavad üha enam ka tehnoloogilist ning andmeteaduslikku kirjaoskust. Soov end proovile panna ja intellektuaalsest mugavustsoonist väljuda viis ta Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi magistriõppekava „IT mitteinformaatikutele“ alusel õppima. Kogemusloos kirjeldab […]

Kaspar Kala läbis Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi magistriõppekava „IT mitteinformaatikutele“. Varem on ta õppinud õigusteadust nii Eestis kui ka Hollandis ning praegu töötab projektijuhi, analüütiku ja majasisese juristina. Kaspar on justkui sild kahe valdkonna, IT ja õiguse vahel. Loe Kaspari kogemuslugu informaatika õppimisest. Enne informaatikaõppesse kandideerimist määratlesin end eelkõige juristina. Lõpetanud õigusteaduse bakalaureuseõpingud Tartu Ülikoolis ja […]

20. jaanuaril kaitses Heidi Taveter oma doktoritööd „Using programming-process data of introductory programming courses: finding solver types, giving feedback, and detecting plagiarism“ („Programmeerimisprotsessi andmete kasutamine sissejuhatavatel programmeerimiskursustel: lahendajatüüpide leidmine, tagasiside andmine ja plagiaadi tuvastamine“). Sel puhul uuris arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo intervjuus, kuidas on kulgenud Heidi teekond teadusmaailmas. Kui peaksid oma doktoriteed ühe […]

Sulev Reisberg töötab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis selle nimel, et selgitada välja, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas seda tõhusamalt ravida. Arvutid ja programmeerimine huvitasid mind juba lapsest saati. Lõin arvutimänge ja veebilehti ning seetõttu tundus loomulik samm minna ülikooli IT-d õppima. Pärast Tallinna Tehnikaülikoolis omandatud magistrikraadi olin aga kindel, et teadus pole minu […]

Maarja tegutseb arvutiteaduse instituudis terviseinformaatika nooremteadurina ja loob oma teadustöös võimalusi terviseandmete visualiseerimiseks ja andmestike võrdlemiseks visuaalsete vahenditega. Teda usutles andmeteaduse õppetooli juhataja professor Jaak Vilo. (Foto: Marja-Liisa Plats) Oled hiljuti saanud palju tähelepanu oma teadustulemuste populariseerimisel. Räägi oma doktoritööst veidi lähemalt. Töötan terviseinformaatika uurimisgrupis, kus meie eesmärk on koostöös meditsiiniekspertidega parandada Eesti inimeste tervist […]

Kristo Raun kaitses 2024. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi informaatika erialal. Praegu tegutseb ta arvutiteaduse instituudis õppejõuna ning juhib taskuhäälingusaadet „Laomees ja torumees“. Teda usutles andmeteaduse õppetooli juhataja professor Jaak Vilo. Sa said hiljuti valmis oma doktoritöö andmetehnikast ja alustasid nüüd andmeteaduse lektorina. Kirjelda palun paari lausega oma doktoritööd. Uurisin oma doktoritöös seda, kuidas teha äriprotsesside […]

E-õppe algusajaks Tartu Ülikoolis võib pidada aastat 1998, kui saadi Avatud Eesti Fondi  rahastus projektile “Avatud Ülikool kaasaegseks kaugkoolituskeskuseks”. 2023. aasta maikuus möödus sellest ajast täpselt 25 aastat. Arvutiteaduse instituudi pikaajaline vanemmetoodik Tiina Lasn, kes seda projekti juhtis, jagab järgnevalt oma mõtteid ja meenutusi. Kuidas siis täpsemalt meil e-õppega alustati?  Avatud Eesti Fondi projekti “Avatud […]

Kaur Alasoo on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatika lektor. Tema artikkel ilmus Õhtulehes 22. mail 2022. Tegu on eesti noorte teaduste akadeemia algatatud artiklisarjaga “ElemENTAarne”, kus noorteadlased kirjutavad põnevatest teadustulemustest ja näitavad, kuidas teadus meie elu rikastab. Miks on nii, et teadlased suutsid vähem kui aastaga välja arendada mitu konkureerivat koroonaviiruse vastast vaktsiini, aga meil […]

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi toetusel toimus 8.-19. novembril informaatikaviktoriin Kobras, millel osales peaaegu 4000 Eesti õpilast rohkem kui 110 koolist. Parimaid ootab uuel aastal ees finaalvõistlus. Viktoriin toimus kolmes vanuserühmas: benjaminid (6.–8. klass), juuniorid (9.–10. klass) ja seeniorid (11.–12. klass). Ühe koolitunni (45 minutit) jooksul vastasid õpilased 15 küsimusele, mille teemaderingi mahuvad küsimused arvutite riist- […]

Oma ligi 80-aastase ajaloo juures on elektronarvutid fundamentaalselt muutnud info kogumist, töötlust ja kommunikatsiooni. Kiirete numbriliste arvutuste võimaldajast (computer oli ametinimetus käsitsi arvutajatele, peamiselt tegelesid sellega meestest palju hoolikamad naised) sai kuuekümnendatel ettevõtete andmete, palgatšekkide ja reserveeringute haldaja. Kui 1980ndatel jõudsid personaalarvutid ja tabelarvutus massidesse, kadusid masinakirjutajad. Edasi avas ülemaailmne võrk Internet ligipääsu kaugel olevale […]

Ülikooli rahastus pole mõeldud töökohtade hoidmiseks, vaid ikka eelduste loomiseks ja riigi arendamiseks. Oma koht on siin ka välistudengitel ja rahvusvahelistumisel. Selgitan seda informaatika kõrghariduse näitel. On suurepärane, et meil toimub arutelu kõrghariduse ja teaduse rolli üle Eesti riigi, kultuuri ja rahvuse säilimisel. Just selles kontekstis vastan Jaak Valge küsimusele «Kas välisüliõpilasele stipendiumi maksmine tõstab […]